Millal ja milleks kasutada digiõppevara?

Digiõppevara – nagu üldiselt õppevara – kasutamine peab olema eesmärgipärane ja metoodiliselt mõtestatud ning võib toetada õpiprotsessi erinevaid etappe tähelepanu haaramisest ja motiveerimisest kuni õpitu kinnistamiseni. Õppevara on loodud kindla eesmärgiga ja õppijakesksete õpiväljunditega ning toetab nende saavutamist ja õpioskuste arendamist: vastab sihtrühma vajadustele ja võimalustele ning on nii raskusastmelt kui ka sisult eakohane ja õppija eelteadmisi arvestav.

Digiõppevara kasutamine õppetegevuse erinevates etappides sõltub õppetöö iseloomust, eesmärgist ja kavandatavatest tegevustest. Digiõppevara võib kasutada nii akadeemilise sisu omandamiseks kui ka üldise abivahendina õppimise toetamiseks ning suhtluse tõhustamiseks.

Sisule suunatud digiõppevara võimaldab näiteks tutvustada uut õppesisu ja/või toetada selle omandamist, sh läbi harjutamise, ning anda tagasisidet õpieesmärkide täitmise kohta. Sellise õppevara hulka kuuluvad näiteks e-raamatud, õppevideod, ülesanded, harjutused, testid.

Õpiprotsessi toetav digiõppevara võimaldab näiteks planeerida, dokumenteerida, korrastada ja analüüsida õppesisu, kuid ei sisalda algselt akadeemilist sisu. Sellise õppevara hulka kuuluvad näiteks tekstiredaktorid, slaidiesitlus-, videoloome- ja andmeanalüüsitööriistad.

Suhtlust toetav digiõppevara võimaldab näiteks suhelda, koostööd teha või teavet jagada, kuid sarnaselt õpiprotsessi toetavale digiõppevarale ei sisalda see algselt akadeemilist sisu. Sellise õppevara hulka kuuluvad näiteks meilisõnumid, kiirsõnumi- ja videosuhtlusplatvormid, küsitlused, ajaveebid.


Erinevate eesmärkidega digiõppevara võib mitmekülgsema õpiprotsessi toetamiseks ka kombineerida. Näiteks keeleõppes võib õpetaja kasutada õpihaldussüsteemi, et luua õppijatele individuaalset õppesisu ja jälgida nende edusamme. Lisaks võib õpetaja kasutada sotsiaalmeedialahendusi, et luua õppijatele võimalusi suhtlemiseks ja keele praktiseerimiseks. Sellise kombinatsiooniga saab õpetaja pakkuda personaalsemat ja tõhusamat keeleõpet.

Digiõppevara kasutamine peaks pedagoogilisi meetodeid tõhustama, mitte neid asendama.

See tähendab, et digiõppevara kasutamine ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid peaks toetama ja edendama üldisi pedagoogilisi eesmärke. Enne digiõppevara kasutamist tuleks hinnata selle kasutamise vajadust, st tuleks kaaluda selle võimaldavusi (ingl affordances): mida sellega õppimise ja õpetamise tõhustamiseks teha annab. Näiteks saab digitaalse õppevaraga valida õppimise aega ja kohta ning kohandada õppesisu raskusastet ja õppimise tempot.

Digiõppevara toetab personaliseeritud õpet: võimaldab õpiprotsessi kohandada vastavalt õppija vajadustele, oskustele ja eelistustele, arvestada õppija individuaalsete huvidega. Nii on võimalik tõhusamalt õppida ja ka õpimotivatsioon on kõrgem. Lisaks saavad õppijad ja õpetajad digiõppevara abil kohandada õppimist vastavalt erinevatele õpiolukordadele ja -meetoditele, toetatud on erinevad õppevormid ja -eelistused (traditsiooniline klassiruum, kaugõpe, hübriidõpe vm).

Otsusta, kas Sinu eesmärgi saavutamiseks oleks mõistlik kasutada digiõppevara

Mis on Sinu õpetamise või Sinu õppijate õppimise eesmärk?

Kuidas võiks digiõppevara aidata seda eesmärki saavutada?

Mis oleks siinkohal digiõppevara kasutamise pedagoogiline väärtus – miks on nii tõhusam õppida, miks on õppimine sügavam või õppijad enam kaasatud, miks saavutatakse paremad või püsivamad tulemused?

Millised oleksid võimalused sama eesmärgi saavutamiseks digimaterjale kasutamata ja miks ei ole need nii head kui digivõimalused?

Kommentaarid lehele

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.