Õppematerjalide taaskasutamine hoiab kokku õpetaja aega ja mitmekesistab õppeprotsessi. Selleks, et loodud õppematerjale oleks võimalik ka teistel leida ja taaskasutada, on vaja need üles laadida avalikesse kanalitesse (nt E-koolikott, YouTube, Vimeo, OER Commons, Scientix, Stem Alliance), pilverakendustesse (Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, GitHub Enterprise Cloud jm) või muudele veebilehtedele (nt isiklikud kodulehed, õpikogukonnad Facebookis vm). Loodud materjalid tuleb varustada metaandmete ja litsentsiga.
Mis on metaandmed ja mida nende lisamisel arvesse võtta?
Õppematerjalide metaandmed annavad teavet õppematerjalide sisu, eesmärgi, sihtrühma ja muude omaduste kohta, mis aitavad potentsiaalsetel kasutajatel õppematerjale paremini leida, rakendada, mõista ja hinnata. Metaandmed tuleb lisada nii üksiku esitluse kui ka näiteks mahuka Moodle’i kursuse puhul.
Metaandmeid kasutavad nii inimesed kui ka arvutiprogrammid erinevate ülesannete täitmisel. Igal õpiobjektil või kogumil on sõltumata selle konkreetsest füüsilisest kujust kolm iseloomulikku tunnust: sisu, kontekst ja struktuur. Metaandmed peavad kajastama kõiki neid infoobjekti tunnuseid (Konsa, K., 2019).
Metaandmete lisamine
Repositooriumitel on metaandmete lisamiseks erinevaid standardeid. Levinumad neist on Dublin Core ja IEEE LOM. Põhiosas on standardid sarnased. Standardite paljususe üks põhjus on see, et need on arendatud erinevates organisatsioonides. Näiteks E-koolikotis on kasutusel EstCore 2 standard ja Tartu Ülikooli repositooriumis DataDoi on kasutusel Dublin Core standard. Metaandmed võivad esineda väga erineval kujul: tegemist võib olla vaba tekstiga, võtmesõnadega, sh teemaviidetega (#), kontrollitud terminoloogiaga või siis täpselt määratletud kategooriate süsteemiga (Konsa, K., 2019).
Metaandmed, millele kindlasti mõelda
Õppematerjali metaandmed lisatakse repositooriumisse tavaliselt selle üleslaadimisel. Metaandmete sisestamiseks kasutatakse repositooriumi vormi. Vormi väljad on tähistatud vastavate metaandmete elementidega.
Metaandmete sisestamine võib tunduda keeruline, kuid tegelikult on see üsna lihtne. Oluline on vaid teada, milliseid metaandmeid on vaja sisestada ja kuidas neid täpselt sisestada. Kasuta metaandmete sisestamisel standardset ja täpset sõnastust. Uuenda metaandmeid, kui õppematerjalis on toimunud muudatusi.
Millised on head võtmesõnad?
Võtmesõnu kasutatakse eelkõige õppematerjali otsingul. Võtmesõnad peaksid kõige täpsemini iseloomustama loodud materjali. Võtmesõnad võivad olla sõnad pealkirjast, sisust, autorite kohta, sihtrühma kohta. Sõnaotsing on kõige laiem otsinguviis ning sarnaneb Google’i otsinguga. Uuele õppematerjalile võtmesõnade lisamisel on kõige parem mõelda, milliste sõnade järgi Sa ise antud materjali otsiksid. Võtmesõnad peaksid olema võimalikult konkreetsed, lühikesed, ühe- või kahesõnalised terminid (E-koolikott, 2023).
Materjalide säilitamisel tuleks hinnata nende pikaajalist kasutusvajadust. Kui materjal on ajakohane ainult lühiajaliselt, tuleks määrata säilitustähtaeg ja kaaluda optimeeritud formaate, et vähendada andmete mahtu ja keskkonnakoormust.
Lisa kommentaar